Eva Ladva

Sündisin 1981. aastal Läti piiril Valgas, Moskva olümpiamängude vaimse eufooria ja vabadusejanu võimsa järellainetuse hoovuses.

Kasvasin üles aga maalilises kuurortlinnas Haapsalus, mida külastasid omal ajal nii erinevad Venemaa tsaarid, Rootsi kroonprints Gustav Adolf kui maailmakuulus helilooja Pjotr Tšaikovski ja kus on nii armastatud näitlejanna Elle Kulli, II maailmasõja ajal Rootsi emigreerunud lasteraamatute illustraatori Ilon Wiklandi kui helilooja Rudolf Tobiase juured. Augustiöödel ilmub Haapsalu piiskopilinnuse toomkiriku ristimiskabeli aknale aga müstiline kuuvari, mida rahvasuus Valgeks Daamiks nimetatakse – mütoloogiline naisekuju, kes tuletab meile igal aastal meelde, et vägivald, olgu tegemist kui mõjuka ja tähelepanuväärse inimese poolt toimepandud teoga, ei jää kunagi varjatuks ning et naiste väärkohtlemine võib kajada ka sajandite tagant paksude lossimüüride seest kui appikarje, mida pannakse tähele, võetakse kuulda ning mäletatakse ja jutustatakse edasi veel paljude põlvkondade kaupa. Lähiajaloost meenub Rootsi valitseva kuningapaari visiit Haapsallu ning kohtumine lastekirjanik Astrid Lindgreniga, kellele 8aastasena isiklikult lillesülemi ulatasin ja kätt surusin.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1999. aastal jätkasin õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis õiguse, politoloogia, majanduse, juhtimise ja psühholoogia alal. (Õppekava nimetus oli tookord haldusjuhtimine, nüüd avalik haldus.) Õpingute ajal paelus mind, nagu iga hilisteismelist ilmselt, sotsiaalne ebavõrdsus ühiskonnas, võimalused seda vähendada ja eeskätt – ületamatuina näivad probleemid, millele ükski tark inimene pole siiani suutnud veel lahendust leida! Nõnda uurisin põhjalikult sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse leevendamise võimalusi nii teaduslikult tasandil kui praktikas, küsitledes 2003. aasta kevadtalvel ligi 100 pikka aega toimetulekutoetust saanud inimest Haapsalu linnas. Kirjutasin sellest uurimusest oma esimese teadusartikli, mis ilmus 2004. aastal TTÜ konverentsikogumikus „Halduskultuur“ ning mis pälvis positiivset vastukaja nii õppejõudude kui kaastudengite seas.

Kuid edasi ei kulgenud kõik sugugi sama roosiliselt. Katkestasin õpingud riigijuhtimise magistrantuuris 2006. aastal omal soovil, nõustudes teoreetilisel tasandil tõdemusega, milleni Margaret Thatcher ja Ronald Reagan praktikas jõudsid, et tänane demokraatlik riigiaparaat on omadega ummikseisus, bürokraatia taastoodab iseennast ja neelab suurtes kogustes raha, kuid ühiskonnale hüvedena jõuab tagasi vaid väga napp ressurss, millega suuri majandus- ega sotsiaalprobleeme lahendada pole võimalik.

Järgnevad aastad veetsin mitteformaalset haridust ammutades erinevatel koolitustel ja õpitubades, sain põhjalikult tundma vägivallatuse kontseptsiooni ning omandasin empaatilise suhtlemise ja konfliktijuhtimise kompetentsi, külastasin erinevaid ökokülasid ehk sihipäraselt loodud kogukondi ja sain selgeks tänaseni mujal maailmas kodanikuaktivismis kasutatavad juhtimis- ja arutelumeetodid (nt avatud ruum, konsensus), aga õppisin tundma ka taastavat õigust (ingl k restorative justice) ja sotsiokraatia mudelit. Enamasti toimivad need meetodid aga kas vabatahtlikkuse alusel või väiksemates gruppides, ehk et riigikorralduse mõttes jookseb selge kasutusvõimaluste piir. Riik peab siiski suutma tagada teatud teenuste kvaliteedistandardi ning kõigi inimeste võrdse kohtlemise – ka siis, kui sel puhul on vaja aeg-ajalt sunnimeetodeid kohaldada.

Eva Ladva CV LinkedIn portaalis

Ettevõtmised seoses KUPUKESEGA

Enim huvitab mind inimloomus just grupis tegutsemise ja toimimise perspektiivist kõige enam. Keskkond ja suhted vormivad meid ja vastupidi, inimene on sotsiaalne olend, kes on alati vastastikuses mõjus teiste inimestega, ka siis, kui neid inimesi suurt tema ümber polegi. Meeste ja naiste suhted, rolliootused, nende muutumine läbi ajaloo, mis või kes on olnud muutuste käivitavaks jõuks – see kõik on nii tohutult põnev! Kui ma ei uuriks sel moel kultuuri ja inimühiskonda, siis ilmselt oleksin astronoom ehk täheteadlane.

Valik artikleid

Mis on vägivalla tõeline hind?
27.01. 2018, EPL/ Delfi

Instituto e – jätkusuutlikkuse suunanäitaja Brasiiliast
10.09.2012, Bioneer.ee